Elva linnasüdame ajakohastamise projektiga muudetakse linna peatänav atraktiivsemaks ning nii jalgsi kui ka rattaga liikumine muudetakse mugavamaks. Peale selle luuakse juurde tänavaäärseid parkimiskohti ning korrastatakse ja rikastatakse haljastust. Projekti kaasrahastatakse Euroopa Liidu Euroopa Regionaalarengu Fondist. Toetuse suurus on 1 010 000 eurot, projekti kogumaksumus 3,2 miljonit eurot. Ehitustöid teostavad OÜ RTS Infraehitus ja Wesico Project OÜ, tööd algavad selle aasta märtsis.
Vajadus Elva kesklinna arendamisele oli juba ammu – kesklinn on vananenud ning Elva vald väärib paremat ja ajakohasemat keskust. Terviklik ja läbimõeldud lähenemine annab kesklinnale uue hingamise ja motiveerib ka tänavaäärsete kinnistute omanikke kinnistuid ja hooneid korrastama. Loodetavasti muutub uus kesklinn ka atraktiivsemaks ärikeskkonnaks.
Arhitektuuriline lahendus leiti EV 100 arhitektuuriprogrammi “Hea Avalik Ruum” käigus väljakuulutatud ideekonkursi tulemusena, kauni keskväljaku on sama programmi raames saanud näiteks Võru, Tõrva ja Põlva.
Elvasse ehitatava keskväljakuga seotakse praegu väga vähe kasutatud kauni Arbi järve äärne puhkeala. Puhkealale planeeritud rannarajatise (platvormi) ühendab linna keskväljakuga mõtteline erinevate funktsioonidega (lamamistoolide ja päikesevarjudega päevitusala, ranna- ja kohvikumajake, võrkkiikede, lauatennise, õuemale ja mudilaste mänguala) sisustatud kiir.
Oma väärika koha linnaväljakul säilitab ka kiire servale jääv Presidendi tamm. Kaasajastatud avalik linnaruum tagab elanikele ja külastajatele atraktiivse ja mugava keskkonna ning ettevõtlusaktiivsuse suurendamiseks ja arendamiseks vajalik taristu.
Mis linnapildis muutub?
Linnasüdame kaasajastamise põhieesmärgid on Elva kesklinna atraktiivsemaks ja mugavamaks muutmine, parandades liikumis- ja tegevusvõimalusi. Projekti järgi rekonstrueeritakse Elva Kesk tänav, Hanseni allee ning rajatakse vallavalitsuse hoone esine väljak ja keskväljak, mis hakkab paiknema Arbi järve ja Kesk tänavat ühendaval kiirel.
Kesk tänava ja Hanseni allee rekonstrueerimine
Kesk tänava rekonstrueerimisega muudetakse autodele mõeldud tänavakoridor kitsamaks, säilib kahesuunaline liiklus, tee laiuseks on projekteeritud 5,5 meetrit. Kiirusepiirang tänava ulatuses saab olema 30 km/h. Kergliiklejale on tänav muudetud oluliselt sõbralikumaks, sest tänava kultuurikeskusepoolsesse serva on projekteeritud kahesuunaline rattatee. Ka kultuurikeskuse tee poolel kulgev kõnnitee on muudetud laiemaks ning olulisematesse sõlmpunktidesse on paigutatud istumise ja kiikumise pesad.
Tänaval parkimine on lahendatud parkimistaskutega, mis paiknevad valdavalt tänava lõunaküljel. Kokku on parkimiskohti Kesk tänavale ette nähtud 49. Tänava kattematerjal on asfalt, parkimiskohtade kate on murukivist. Kõnniteed kaetakse betoonkividega. Autotee tasapinnast on kõrgemale tõstetud keskväljaku kiirel paiknev ülekäigurada. Kõnnitee ja rattatee vahele on ette nähtud kahe meetri laiune haljastuse riba. Rattatee ning sõidutee vahele tuleb omakorda täringukividest eraldusriba. Valgustus paigaldatakse Kesk tänaval kultuurikeskusepoolsele küljele ning on kahe valgusallikaga suunatud jalakäijate teele ning autoteele.
Hanseni allee rekonstrueerimisel säilitatakse kogu olemasolev kõrghaljastus ehk alleepuud. Teekatend uuendatakse ja lisatakse pink-kiiged. Allee pikendusele paigaldatakse istepinkidega purre ja infotahvlitega varustatud paviljon.
Lipuväljaku lahendus vallavalitsuse ees
Vallavalitsuse hoone ette planeeritud lipuväljakul säilitatakse hoone ees kasvav tamm ning osa muruplatsist. Väljaku keskosa kaetakse betoonkiviga, idapoolsesse osasse istutatakse kirsipuud. Puud annavad varakevadel värvi punakate lehtedega, mais tumeroosade õitega, suveperioodil tumeroheliste lehtedega ning sügisel oranž-punase lehetooniga. Puude ümber paigutatakse istumiskohad.
Keskväljaku lahendus
Linnaruumi üks atraktiivsem ala on Arbi järve ja Kesk tänava vahelisele „kiirele“ rajatav keskväljak. Väljakule on planeeritud linnagalerii, jõulukuuse asukoht, kultuurikeskust ja väljakut teenindav autoparkla 52 parkimiskohaga, klaasfassaadiga puitmoodulid jõuluturu ja laatade korraldamiseks, rattaparkla ja väljakule püstitatud avalik joogipunkt, kus kustutada janu või täita joogipudelit.
Kultuurikeskuse juurest järve poole suundudes algab välikohviku ala ning laste mänguala koos liivakasti, õuemale ja lauatennisega. Väljakul säilib Presidendi tamm. Arbi järve poole jääva osa katendid on looduslikumad ja betoonkivisillutis asendatakse peenkillustikuga. Sellele alale on ette nähtud välitrenažöörid, tasakaalupallid ja võrkkiiged. Järve kalda väljaku katend muudetakse puiduks ja see platvorm lõpetabki väljaku. Olemasolev rannariba ning harjumuspärane jalgrada säilivad. Platvormile on planeeritud rannavalvemaja koos tualettidega ja inventari hoidla, väikevormidest lamamistoolid, soojad kivid, võrk vee kohal ning purskkaevud platvormi keskosas.
Kuidas on lahendatud haljastus?
Linnasüdame haljastamisel on kasutatud mitmeid erinevaid vähenõudlikke aga dekoratiivseid ilutaimi. Liigivalikul on peetud oluliseks õiterohkust või lehtede eripärast ilu. Kesk tänaval uuendatakse kogu tänava pärnaallee ning asendusistutuseks kasutatakse Läänepärna, mis talub linnatingimusi hästi.
Bussipeatused viiakse Jaani tänavale
Bussipeatused viiakse Kesk tänava algusest üle Jaani tänavale. Lahendus muudab kogu tänavalahenduse kontseptsiooni ühtlaseks, muudab ohutumaks jalakäija liikumistee ja teeületuse Juubelitamme pargist poeni. Likvideeritakse ka kõnnitee ristumine jalgrattateega. Nii muutub oluliselt väiksemaks ka Turuplatsi tänava liikluskoormus, sest busside liikumistee suunatakse otse Jaani tänavalt Puiestee tänavale. Uued bussitaskud hakkavadki paiknema Jaani tänaval Turuplatsi pargi kõrval.
Liikluskorraldus ehitustööde ajal
Ehitustööde käigus ei plaanita Kesk tänavat täielikult sulgeda. Lahti hoitakse üks tänavapool, kuid kui tänav on vaja mõnes kohas sulgeda, tagatakse juurdepääs ümbersõiduga. Kõikidest liikluskorralduslikest muudatustest teavitatakse Elva valla lehe, valla veebilehe ja sotsiaalmeedia kanalite vahendusel.
Projekti rahastatakse Euroopa Liidu Regionaalarendu fondist
Kertu Vuks
arengu- ja planeeringuosakonna juhataja